Kogukonnatunnetus

Kogukonnatunnetus (inglise keeles sense of community) (või psühholoogiline tunnetus kogukonnast) on kontseptsioon kogukonnapsühholoogias, sotsiaalpsühholoogias, sotsiaaltöös ja niimõneski teises uuringu valdkonnas. See kontseptsioon keskendub pigem kogukonna kogemisele kui selle struktuurile, formatsioonile, seadistusele või mõnele muule raamistikule. Viimasega tegelevad eriti just avalik sektor, kelle huviks on mõista, kuidas struktuurid ja nende muutmine mõjutavad tunnetust kogukonnast indiviidides.^[1]

Eri teadlased eri valdkondades, nt sotsioloogid, antropoloogid ja teised, on loonud üksjagu teooriaid ja läbi viinud erinevaid empiirilisi uuringuid kogukondadest. Psühholoogiline lähenemine küsib aga pigem küsimusi indiviidi perspektiivist lähtuvalt arusaamisi, suhtumisi, tundeid jne kogukonnast ja tema suhestumisest kogukonna teiste liikmetega – mõistagi eesmärgiga kogeda terviklikumat ja mitmetahulisemalt kogukonda ja selles olemist.^[1]

Seymour Bernard Sarason idee kohaselt on "kogukonnatunnetus" sarnasuse tajumine teistega, teadvustatud vastastikune mõju avaldamise tajumine, koostoimise säilitamine läbi andmise või panustamise ning nende vajaduste täitmine, mida indiviid esitab kogukonnale. Samuti ka indiviidi tunnetus, et  ta on osa suuremast mõjutatavast ja stabiilsest või kindlamast struktuurist. ^[2]

David W. Mcmillan ja David Chavis defineerivad tunnet kogukonnast kui "tunnet, mida liikmed tunnevad, et liikmed on üksteise ja rühma jaoks olulised, ja jagatud usku, et liikmete vajadused rahuldatakse nende pühendumuse kaudu koos olla."^[1] Psühholoogide loodud kogukonnatunde teooriatest on McMillani ja Chavise teooriad^[1] ülekaalukalt kõige mõjukamad ning see on enamiku selle valdkonna hiljutiste uurimuste lähtepunkt.